|
|
|
Roomassaare sadam - Kuressaare (8 km)
|
|
Algselt 750 mm laiuse raudtee ehitamist alustas 1917.a. algul Vene Armee Väliraudteede Valitsus. Sakslaste saabudes 21.10.1917.a. ehitati liin ümber 600 mm laiuseks ning kogu Saaremaa raudtee edasist ehitamist ja haldamist hakkas juhatama Sõjaväe Väliraudtee ehk HF (Heeresfeldbahn). Raudtee sai alguse Roomassaare sadamakailt ja suundus Kuressaare kesklinna, liini kogupikkuseks koos haruteedega oli 8 km. Selle liini hilisem vaksal asus aadressil Allee tn. 6. Kogu liin suleti 1940.a. oktoobris kui mittevajalik. Vaksalihoones Allee 6 tegutseb praegu kohvik.
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Foto M.Jakobson. R.Kalda erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Foto N.Königsfest
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
A.Kirss erakogu
|
|
|
Foto O.Haidak. R.Kalda erakogu
|
|
|
R.Kalda erakogu
|
|
|
R.Kalda erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
R.Kalda erakogu
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Kuressaare - Putla - Haeska (22 km)
|
|
Selle 600 mm laiuse sõjaväe väliraudtee ehitasid sakslased 1918.a. kevadel. Algselt planeeriti ehitada kuni Soelani. Peatused olid Luuguse, Upa, Laadjala, Uduvere, Putla ja Haeska. Putlast kavandati ehitada haru Orissaareni, valmis jõuti ehitada lõik kuni Rõõsa mõisani, tee muldkeha jõuti siiski ehitati kuni Orissaareni. Selle haru peatused olid Putla, Võrsna, Valjala, Kalli ja Waldbahnhof. Liini pikkuseks oli 22 km ning see likvideeriti 1923.a.
|
|
|
R.Kalda erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
M.Helme erakogu
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
Mõntu sadam - Sõrve (4,5 km)
|
|
Ehitati 1914.a. Mõntu sadamast Sõrve sääre patareideni. Liini pikkus oli 4,5 km ning rööpalaius 750 mm, kasutati 0-3-0 tüüpi tankvedureid firmalt O&Koppel ja 8 t kandejõuga neljateljelisi platvormvaguneid. Tänaseks ei ole teest midagi säilinud.
|
|
|
Laiarööpmeline raudtee
|
|
Selle süsteemi rajamise otsus tekkis 1951.a. Ühtekokku oli Saaremaal plaanis rajada üle 200km raudteid peajaama ja depooga Kuressaares. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952.a. suvel, ehitustööd jätkusid 1953.a. Süsteemi ehitamine lõpetati 1956.a., põhjuseks oli ilmselt raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960.aastaks. Paljud teetammid on tänapäeval kasutuses maanteedena, kaartidel on sirged teelõigud selgelt näha (näit. Kihelkonna ümbruses). Legendid nagu oleks ka Stebeli patarei juurde raudtee läinud, ei vasta siiski tõele - patareid selleks ajaks enam ei kasutatud. Kahetoruline 180 mm patarei nr. 315 (nn kapten Aleksandr Moisejevits Stebeli patarei) ehitamist alustati 1940.a. ja see valmis 1941.a. mais. Vajalikud ehitusmaterjalid toodi laevadega Mõntu sadamasse. Patarei uputati venelaste poolt 1941.a. septembris sakslaste maabudes ja seda ei kasutatud hiljem enam kunagi. Sakslased olid valmis patareid taastama, kuid vangi langenud Stebel ei olnud nõus avaldama uputamise saladust. Suurtukitorn ja muud pealisehitised lõigati 50.aastate alguses vanarauaks. Vaata kaarti
|
|
|
Foto H.Muda
|
|
|
