Algus Otsing Kaart
Liin Naissaar
Pikkus 37,7 km (1918.a.)
Avati 1914
Suleti töötab osaliselt tÀnaseni, vt. Kaarti
Lisainfo www.naissaar.ee
Naissaar kahe sÔja vahel
Naissaare sÔjavÀelased 28.05.1926.a.
1926.a.
M.Helme erakogu
SÔjavÀe delegatsioon Naissaarel 1930.aastatel.
EMR arhiiv
Vedur nr 3
Naissaare vedur nr.3 ehitati 1914.a. kevadel Saksamaal firmas O & Koppel. Tankveduri vÔimsus oli 90 hj ja rattavalem 0-3-0. Vedurit nÀhti saarel viimati 1950.aastatel, tema edasine saatus on teadmata. Kuid mitmed seenelised on Naissaarel metsas nÀinud puudest lÀbikasvanud vÀikest auruvedurit. Kas see legend ka tÔele vastab, nÀitab aeg.
Naissaare vedur nr. 3
R.Kalda erakogu
Naissaare vedur nr.3 ja vedurijuht Johannes Preede
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr. 3
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.3 1934.a.
P.Paju erakogu
Vedur nr.3 PĂ”hjakĂŒlas majaka depoos
S.Joon erakogu
Mingid pidustused Naissaarel, vÔimalik et Vabariigi aastapÀev. Rongi veab vedur nr.3.
Pidu
M.Helme erakogu
Naissaare tankvedur nr.3 1930.aastate lĂ”pus. Vasakult kolmas: Voldemar Kaare (sĂŒnd. Kreisberg). Vedur kannab mingil pĂ”hjusel uut numbrit 403.
Naissaare vedur nr. 3
J.Killing erakogu
Vedur nr 4
Vedur nr.4. Tankveduri vĂ”imsus oli 90 hj, rattavalem 0-3-1 ja kaal 14,5 tonni. Vedur valmis Soomes “Tampella” (Tampere Lina- ja Masinavabrik) tehases 1907.a., töötas algselt HyvinkÀÀ-Karkkila metsaveoraudteel kus see 1915.a. Vene sĂ”javĂ€evĂ”imude poolt vÔÔrandati Naissaarele kaitseotstarbelisteks töödeks. Aastatel 1920 - 1939 oli vedurijuhiks Voldemar Sirel. Vedur nr.4 vedas pĂ”hiliselt reisironge sadama ja PĂ”hjakĂŒla vahel, seevastu vedur nr.3 teenindas peamiselt patareisid. Sellisele jĂ€reldusele vĂ”ib tulla kui vĂ”rrelda mĂ”lema veduri auru all oleku tunde ja lĂ€bitud kilomeetreid. 1944.a. tĂ”id sakslased veduri nr.4 mandrile kus see sai uue tĂ€histuse Ot-240 ning hakkas tööle Tallinn-VĂ€ike depoos. Vedur töötas Tallinnas veel 1950.aastatel, kuid tema lammutamise tĂ€pne aeg ei ole kahjuks teada.
Naissaare vedurid nr.4 (paremal) ja nr.3 (vasakul)
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.4
M.Helme erakogu
Naissaare vedur nr.4 1943.a.
Naissaare vedur nr.4 1943.a.
Naissaare vedur nr.4
Foto Jaan Sarapuu. (J.Killing erakogu)
Vedur nr.4 1930.aastatel. Veduri jÀrel seisev sÔiduriist on ilmselt Naissaarel komandantuuri töökojas 1929.a. ehitatud bensiinimootoriga dresiin
M.Helme erakogu
Veel ĂŒks dresiin Saksa sĂ”duritega 1943.a.
Uue reisivaguni sisseÔnnistamine ohvitseride kasiino juures 1920.aastatel ning sama vagun 1929.a., rongi vedamas vedur nr. 4.
Vaguni Ônnistamine
S.Joon erakogu
1929.a.
M.Helme erakogu
Sadam
Naissaare sadam 1920...30.aastatel.
Naissaare esialgne puidust sadamakai
EMR arhiiv
Tulepaagid Naissaare sadam
A.Kirss erakogu
Reisirong Naissaare sadamas, rongi veab vedur nr.3. Kai lÔpus seisab tulepaak
A.Kirss erakogu
JÀÀtunud praam Naissaare sadamas 1928.a. detsembris
A.Kirss erakogu
Naissaare sadam. Kaldal seisavad veest vÀlja tÔstetud tulepaagid
A.Kirss erakogu
Naissaare sadam. Rongi veab vedur nr 4
Naissaare sadam
TÀnapÀevase sadamakai ehitamine
Naissaare sadam 2004.a.
Naissaare sadam 2004.a.
PĂ”hjakĂŒla
PĂ”hjakĂŒla kasarmud ja Ă”ppeklass.
Naissaare kasarmud
M.Helme erakogu
Õppeklassi 120 mm kahur
P.Paju erakogu
PĂ”hjakĂŒla pealiin on peaaegu tĂ€ielikult purustatud kuid see on plaanis lĂ€hiajal taastada. Fotod H.Muda
PĂ”hjakĂŒla pealiin
PĂ”hjakĂŒla pealiin
Truup Taani kuninga aias
LĂ”unakĂŒla ja Lutri
LĂ”unakĂŒla ja Lutri kĂŒla 1930.aastatel. "Lutri kĂŒlaks" nimetati kohalikus kĂ”nepruugis seda osa PĂ”hjakĂŒlast, kus elasid Lutherid (tuntud ka Louter - nĂ€iteks Artour Edvard Louter, elas 04.04.1881 kuni ? vĂ”i Gotlieb Christian Luther, elas 01.09.1846 kuni 21.04.1931). KĂŒla asus umbes praeguse Haldja kĂŒla kohal. Lutherid emigreerusid 1943.a. Rootsi.
LĂ”unakĂŒla 1934.a.
P.Paju erakogu
LĂ”unakĂŒla 1937.a.
Foto J.Sarapuu
Lutri kĂŒla 1934.a.
Foto J.Sarapuu. P.Paju erakogu
Naissaarlased LĂ”unakĂŒla postkontori ees
Puukirik
Maarja kirik on ainus hoone mis on sĂ€ilinud kunagisest LĂ”unakĂŒlast. Praegu lĂ€hedase ilmega kirik ehitati 1856 aastaks, kuid see hĂ€vis I MaailmasĂ”ja pĂ€evil. TĂ€nane ehitus pĂŒstitati 1934.a. Rootsist saadud abi toel ning see oli Tallinna Soome-Rootsi Mihkli koguduse abikirikuks. Kirik ise on puust nagu oli kogu Naissaare kĂŒlaarhitektuur. Kirikut on asutud taastama ning seal peetakse aegajalt ka jumalateenistusi.
LĂ”unakĂŒla puukirik 1938.a.
Kirik
Kirik
Kiriku sisevaade
Kirik
Kasiino
Endine ohvitseride kasiino on tĂ€naseks tĂ€ielikult rĂŒĂŒstatud ja lagastatud. Hoone esialgne otstarve ja ehitusaasta on kahjuks teadmata. Hoone pĂ”les I MaailmasĂ”ja ajal ja taastati 1924.a. Eesti Vabariigi ohvitseride kasiinoks. NĂ”ukogude armee kasutas hoonet kasarmuna ja staabina.
Ohvitseride kasiino
Ohvitseride kasiino enne 2.MaailmasÔda
Ohvitseride kasiino 1943.a.
Naissaar 2. MaailmasÔja ajal
Venelaste traktor 1942.a. Traktor jÀi 1941.a. maha taganevast NÔukogude armeest.
Soome sÔdurid kontrollivad raudteed 1943.a.
Dresiin saksa sÔduritega 1943.a.
Patarei 10a pÔhjapoolset tornialust kasutati 1943.aastal sÔjavÀe hospitalina
SĂ”japĂ€evi meenutab vaid veel vana kĂŒtusevaat
Majakas
Esialgne Naissaare pÔhjatipu rajati 1788.a, majakas oli puust. Kivist majakas ehitati 1849.a., kuid see hÀvis 2.maailmasÔjas 1941.aastal. Praegune 47 m kÔrgune betoontorniga majakas on ehitatud 1960.a. Majaka tuli pÔleb 3 sekundit iga 10 sekundi jÀrel, valgus on nÀhtav 15 meremiili kaugusele.
Majakas
Dresiinikuur majaka juures
Kaevanduse vagonetid majaka juures
Helgiheitja alus
Tuulegeneraatori jÀÀnused helgiheitja muldkehal
Numbrita patarei
Numbrita patarei. Fotod H.Muda, suvi 2004.
Numbrita patarei ĂŒks kahurialustest
Mingi mehhanismi korpus numbrita patareis
Patarei 10a
Patarei 10s projekteeriti Naissaare pĂ”hjaossa, rannast 300 m kaugusele tulesuunaga lÀÀnde. Teineteisest 200 m kaugusel oli kaks betoonist tornialust, kummasegi soomustorni nĂ€hti ette kaks 14" kaliibriga kahurit. Valmis jĂ”uti ehitada ainult pöörleva soomustorniga pĂ”japoolne tornialus. Soomuse paksus oli ees ja kĂŒlgedel 300 mm, taga 175 mm. LĂ”unapoolsest tornialusest jĂ”uti valada ainult seinad ja soomustorni silinderjas vundament. Soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Alumisel korrusel oli 14 tuba, kokku 350 m2, teisel korrusel 13 tuba pĂ”randapinnaga 367 m2. Soomustorne pidi hakkama ĂŒhendama maaalune tunnel, millest jĂ”uti valmis kaevata ainult kanjon. Soomustornide vahel kulgeva liivavalli taga oli raudteeharu.
Patarei 10a pÔhjapoolset tornialust kasutati 1943.aastal sÔjavÀe hospitalina
Sama koht 2004.a. suvel.
Raudtee jÀÀnused patarei 10a pÔjapoolse soomustorni juures 2004.a. suvel
Soomustorni kinnituskronsteinid 10a alusehitise katusel
Vagonetitee 10a siseruumides 2004.a.
Vagonetitee 10a siseruumides 2004.a.
Patarei 10a lÔunapoolsest soomustornist jÔuti valmis ehitada ainult alusehitise seinad
Üks tundmatu otstarbega needitud terasplaatidest 10a lĂ”unapoolse soomustorni juures
Patarei 10b
1914.aastal ehitatud 12" suurtĂŒkipatarei 10b kaugus rannajoonest on 200 m. Patarei koosnes kahest suurtĂŒkialusest mÔÔtmetega 28 X 35 m ning nende vahel olevast 15 m kĂ”rgusest komandopunktist koos jĂ”ujaamatiivaga. KĂ”ik need on omavahel ĂŒhendatud 2,8 m kĂ”rguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esikĂŒljel on 10 tolli (25 cm), tagakĂŒljel 5-8 tolli ning lae osas 8-10 tolli. Sisse pÀÀseb lĂ€bi pĂ”randaluugi. JĂ”ujaam moodustas torni madala betoontiiva suunaga lĂ”unasse ning oli koos abiruumidega ĂŒhekorruseline. Patarei ĂŒlesanne oli koos pĂ”hjapoolse patareiga 10a Soome lahe riivistamine, patarei nelja suurtĂŒki laskekaugus oli 40 km. Patarei lasti Ă”hku 1918.aasta veebruaris taganevate Vene vĂ€gede poolt. Selles kogupaugus purunes patarei pĂ”hjapoolne raudbetoonist suurtĂŒkialus tĂ€ielikul, majasuuruseid betoonikamakaid vĂ”ib tĂ€napĂ€evalgi metsa all mitmesaja meetri raadiuses nĂ€ha. SuurtĂŒkki soomustorn ise jĂ€i peaaegu terveks kuid vajus alusele viltu ning demonteeriti Eesti Vabariigi pĂ€evil. LĂ”unapoolne suurtĂŒkk jĂ€i plahvatuses kahjustuseta kuid hĂ€vis 2. maailmasĂ”jas. Patarei 10b juurde viis kunagi ka raudteeharu, selle jÀÀnuseid on rohu sees mitmel pool nĂ€ha. Raudteetammil seisab vanaaegse Kolomna vaguni pöördvanker. SuurtĂŒkitornide ĂŒlemise tasapinna ringtunnelis oli vagonetitee, lĂ”unapoolse tornialuse ringtunnelis on selle jÀÀnuseid tĂ€napĂ€eval nĂ€ha. Patareist paarsada meetrit lĂ”una poole asub nĂ”ukogudeaegne suurtĂŒkipatarei mille maaaluste tunnelite pikkus ulatub 300 meetrini.
10b pÔhjapoolne soomustorn 1920. aastatel
Patarei 10b kolmekorruseline komandotorn
Foto H.Muda
Vaade juhtimistorni vaateplatvormilt
Foto H.Muda
Juhtimistorni vaateplatvorm
Foto H.Muda
Komandotorni soomuskupli terase paksus on 10 tolli
Foto H.Muda
Maaalune tunnel lĂ”unapoolsesse suurtĂŒkitorni
Foto H.Muda
Maaalune tunnel pĂ”hjapoolsesse suurtĂŒkitorni
Foto H.Muda
LĂ”unapoolse suurtĂŒkitorni purustatud konstruktsioonid
Foto H.Muda
LĂ”unapoolse suurtĂŒkitorni purustatud konstruktsioonid
Foto M.Joon
LĂ”unapoolse suurtĂŒkitorni ĂŒlemine korrus. NĂ€ha on mĂŒrskude vedamiseks mĂ”eldud vagonetitee
12" suurtĂŒkipatarei 10B kahuritoru transport 1934.aastal. Ilmselt on tegemist sama tagavaratoru mĂŒĂŒgiga soomlastele mis tĂ€na asub Helsinki lĂ€hedal Kuivasaari patareis. Vasakpoolne vedur on nr.4 ja parempoolne nr.3.
12'' suurtĂŒkitoru transport 1934.a.
P.Paju erakogu
12'' suurtĂŒkitoru transport 1934.a.
P.Paju erakogu
Miinilaod
Raudtee ÀÀres vedelevad miiniankrud. Fotod H.Muda.
Miinilaod
Miinilaod
Miiniankur
Pöörang
Peatuskoht Miiniladudes
Miinilaod
Miinilaod
Demihovo platvormvagunid Miiniladudes. Fotod H.Muda.
Demihovo platvormvagunid
Demihovo platvormvagunid
Naissaare suurim rĂ€ndrahn on looduskaitsealune PĂ”lendikukivi. Kivi asub Miiniladude territooriumil, tema ĂŒmbermÔÔt on 26m ja kĂ”rgus 7m. Kivi sai oma nime kunagisest metsapĂ”lengust, pĂ”lengus tekkinud kuumusest on kivi pragunenud.
PÔlendikukivi
Miinitehases toimus meremiinide komplekteerimine ja hooldamine. Fotod H.Muda.
Miinitehas
Miinitehas
Miinitehas
Raudteeharud Miinitehases
Raudteeharud Miinitehases
MĂ€dasadam
MĂ€dasadam. Selles rannas toimus miinide Ă”hkimine. Varem kulges siia miiniladudest raudteeharu, ĂŒksik pinnasest vĂ€ljaulatuv rööbas MĂ€dasadama ja Miiniladude vahelisel teel ohustab jalgrattureid tĂ€naseni. Fotod H.Muda, suvi 2004.
MÀdasadama miinivÀli
Miinid MĂ€dasadamas
Miinid MĂ€dasadamas
Miinid MĂ€dasadamas
Miinide demineerimisel tekkinud sĂŒgavad augud MĂ€dasadamas
Suvi 2001
Teel Naissaarele. Vasakult: kapten Daniel Krepka, Naissaare Looduspargi direktor Tiit Koit ning Eesti Muuseumraudtee Ühingu juhataja Mehis Helme. Juuni 2001, fotod H.Muda.
Naissaare sadam
Naissaare sadam
Autokraanast ja MD54 tĂŒĂŒpi diiselveduri raamist ehitatud jĂ€relhaagitav kraana. Ilmselt kohalik toodang. Juuni 2001.
Kraana
Foto H.Muda
NĂ”ukogude sĂ”jatehnika MĂ€nniku kĂŒlas. Juuni 2001.
MĂ€nniku kĂŒla
Foto H.Muda
MĂ€nniku kĂŒla peatĂ€nav. Juuni 2001.
MĂ€nniku kĂŒla
Foto H.Muda
1980.a. valmistatud diiselvedur TU6A-1930 ja platvormvagunist ehitatud reisivagun Naissaare sadamas. Juuni 2001, fotod H.Muda.
TU6A-1930
Inspekteerimine
1980.a. valmistatud diiselveduri TU6A-1904 jÀÀnused MĂ€nniku kĂŒlas. Juuni 2001.
TU6A-1904
Miinitehas ja -laod nurgeliste pöörangutega. Juuni 2001, fotod H.Muda.
Miinitehas
Miinilaod
Miinilaod
Vanadest meremiini kestadest monument. Juuni 2001.
Miinimonument
Foto H.Muda
Iiri rahvusest Briti erusÔjavÀelane Daniel Krepka hukkunud Briti meremeeste haual. Juuni 2001.
Surnuaed
Foto H.Muda
 
Viimati muudetud : 7---0-2005