Algus Otsing Kaart
Saaremaa
Roomassaare sadam - Kuressaare (8 km)
Algselt 750 mm laiuse raudtee ehitamist alustas 1917.a. algul Vene Armee VĂ€liraudteede Valitsus. Sakslaste saabudes 21.10.1917.a. ehitati liin ĂŒmber 600 mm laiuseks ning kogu Saaremaa raudtee edasist ehitamist ja haldamist hakkas juhatama SĂ”javĂ€e VĂ€liraudtee ehk HF (Heeresfeldbahn). Raudtee sai alguse Roomassaare sadamakailt ja suundus Kuressaare kesklinna, liini kogupikkuseks koos haruteedega oli 8 km. Selle liini hilisem vaksal asus aadressil Allee tn. 6. Kogu liin suleti 1940.a. oktoobris kui mittevajalik. Vaksalihoones Allee 6 tegutseb praegu kohvik.
Roomassaare sadam
M.Helme erakogu
Roomassaare sadam
Foto M.Jakobson. R.Kalda erakogu
Roomassaare sadam
M.Helme erakogu
Roomassaare sadam
M.Helme erakogu
Roomassaare sadam 1930.a.
Foto N.Königsfest
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam 1929.a.
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare sadam
A.Kirss erakogu
Roomassaare 1935.a.
Foto O.Haidak. R.Kalda erakogu
Kuressaare Susla 1927.a.
R.Kalda erakogu
Raudtee mudaravila ees 1927.a.
R.Kalda erakogu
Lossipark 1931.a.
M.Helme erakogu
Kuressaare Susla 1930.aastatel
M.Helme erakogu
Lossipark 1933.a.
M.Helme erakogu
Kuressaare vaksal 1926.a.
R.Kalda erakogu
Kuressaare vaksal 2003.a.
Foto H.Muda
Roomassaare-Kuressaare raudtee 2003.a.
Foto H.Muda
Kuressaare - Putla - Haeska (22 km)
Selle 600 mm laiuse sÔjavÀe vÀliraudtee ehitasid sakslased 1918.a. kevadel. Algselt planeeriti ehitada kuni Soelani. Peatused olid Luuguse, Upa, Laadjala, Uduvere, Putla ja Haeska. Putlast kavandati ehitada haru Orissaareni, valmis jÔuti ehitada lÔik kuni RÔÔsa mÔisani, tee muldkeha jÔuti siiski ehitati kuni Orissaareni. Selle haru peatused olid Putla, VÔrsna, Valjala, Kalli ja Waldbahnhof. Liini pikkuseks oli 22 km ning see likvideeriti 1923.a.
Saaremaa vÀliraudtee 1924.a.
R.Kalda erakogu
VÀliraudtee Kuressaare ÀÀrelinnas
M.Helme erakogu
M.Helme erakogu
Kuressaare-Putla-Haeska raudtee 2003.a.
Foto H.Muda
MÔntu sadam - SÔrve (4,5 km)
Ehitati 1914.a. MĂ”ntu sadamast SĂ”rve sÀÀre patareideni. Liini pikkus oli 4,5 km ning rööpalaius 750 mm, kasutati 0-3-0 tĂŒĂŒpi tankvedureid firmalt O&Koppel ja 8 t kandejĂ”uga neljateljelisi platvormvaguneid. TĂ€naseks ei ole teest midagi sĂ€ilinud.  
Laiarööpmeline raudtee
Selle sĂŒsteemi rajamise otsus tekkis 1951.a. Ühtekokku oli Saaremaal plaanis rajada ĂŒle 200km raudteid peajaama ja depooga Kuressaares. Raudtee oli mĂ”eldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtĂŒkkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lĂ”ikudel 1952.a. suvel, ehitustööd jĂ€tkusid 1953.a. SĂŒsteemi ehitamine lĂ”petati 1956.a., pĂ”hjuseks oli ilmselt raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtĂŒkkide mĂ”ttetus. Kogu raudtee vĂ”eti ĂŒles hiljemalt 1960.aastaks. Paljud teetammid on tĂ€napĂ€eval kasutuses maanteedena, kaartidel on sirged teelĂ”igud selgelt nĂ€ha (nĂ€it. Kihelkonna ĂŒmbruses). Legendid nagu oleks ka Stebeli patarei juurde raudtee lĂ€inud, ei vasta siiski tĂ”ele - patareid selleks ajaks enam ei kasutatud. Kahetoruline 180 mm patarei nr. 315 (nn kapten Aleksandr Moisejevits Stebeli patarei) ehitamist alustati 1940.a. ja see valmis 1941.a. mais. Vajalikud ehitusmaterjalid toodi laevadega MĂ”ntu sadamasse. Patarei uputati venelaste poolt 1941.a. septembris sakslaste maabudes ja seda ei kasutatud hiljem enam kunagi. Sakslased olid valmis patareid taastama, kuid vangi langenud Stebel ei olnud nĂ”us avaldama uputamise saladust. Suurtukitorn ja muud pealisehitised lĂ”igati 50.aastate alguses vanarauaks. Vaata kaarti
Laiarööpmelise vaguni tsistern Saaremaal
Foto H.Muda
 
Viimati muudetud : 2---1-2004